Ministru Estadu Konselleiru
Seguransa Nasional, José Ramos Horta, informa katak, partidu FRETILIN
nudar partidu mais votadu ne’ebe forma Governu kontinua aprosima partidu
opozisaun tolu iha Parlamentu Nasional (PN) atu bele hamutuk iha
estrutura VII Governu Konstitusional.
Ramos Horta sita katak, Primeiru Minisru
(PM), Mari Alkairi, dala wain ona, deklara formasaun Governu inkluzaun,
tanba ne’e, kontinua komunika partidu CNRT, PLP ho KHUNTO atu mai
hamutuk iha Governasaun periodu 2017-2022.
“Governu ida ne’e Governu inkluzivu,
signifika bolu ema independenti husi partidu sira seluk la’os deit husi
PD ne’ebe halo koligasaun, maibe husi CNRT, PLP, ho KHUNTO atu hamutuk
iha Governasaun,” hateten José Ramos Horta hodi responde ba Jornlaista
sira hafoin enkontru ho Prezidenti Republika (PR), Francisco Guterres
“Lú Olo” iha Palasio Presidensial, Segunda (25/9/2017).
Ramos Horta aprofunda katak, CNRT kaer
ukun tinan 10 ona ne’ebe iha esprensia barak, tanba ne’e la bele lakon
lét de’it esprensia sira ne’e. Nune’emos PLP ho KHUNTO atu bele autoriza
nia potensias sira hola parte iha Governu mesmu sira opozisaun iha PN.
Ramos Horta fo ezemplu hanesan iha tempu
CNRT nian ne’ebe bolu Fretilin maibe kontinua opozisaun latama
koligasaun mais, autoriza elementu diak hanesan eis Primeiru Ministru
Rui Maria de Araújo ho sira seluk tan ba tama iha Governasaun.
Ramos Horta la garante katak sei iha
eleisaun antisipada, ne’e depende ba membrus deputadu sira ne’ebe foun
seida’uk iha orsamentu no deputadu sira gasta sira ninia osan iha
kampaña no hetan kadeira nudar deputadu.
Nia mensiona katak, nudar deputadu halo
ninia servisu nudar deputadu ou nudar bankada Governu nian do que hanoin
iha fali eleisaun antisipada.
“Se
iha karik iha eleisaun antisipada ne’e normal tanba iha rai hotu
atarvesa i ne’e la’os problema boot ida, maibe ha’u nudar lider ho
esprensia tinan 40 resin ha’u hatete ba joven deputadu sira atu buka
aprende iha Parlamentu no halo politik lolos iha Parlamentu,” hateten
Ramos Horta.
Ramos Horta reforsa tan katak haree
saida mak bele hadia iha parlamentu, lei sira uluk aprova ne’e, lei sira
ne’e diak ka lae, tanba muda lei ne’e papel deputadu sira nian, iha
parlamentu hanesan Estudu boot fiskaliza asaun Governu nian buka servisu
hamutuk para tinan lima mai, demokrasia klean, ekonomia haklean
diakliutan, para povu labele preokupadu tan ho establidade no seguransa.
Ramos Horta lahaluha hato’o ninia
konseliu ba hotu-hotu atu kontinua halo dialogu, respeitu opozisaun,
respeitu partidu hotu-hotu hodi rona opiniaun.
Iha opurtunidade ne’e, Ramos Horta
esplika kona-ba konseitu konselliu seguransa nasional la’os deit haree
ameasa interna, esterna mos hanesan ameasa husi krimi organizadu, droga
no teroris, ne’ebe liu husi ligasaun dereita diplomasia ho nasaun sira
seluk.
“Ita koalia kona-ba seguransa nasional
la’os deit hanoin seguransa interna, koalia seguransa nasional ne’e
seida, ameasa ne’e mai husi ne’ebe bele mai husi liur, ameasa
konvensional husi liur ita bele hatene mai husi ne’ebe los, bele mai
husi krimi orgnizadu, droga, terorismu ne’e siginfika ita halo ligasaun
dereita ho diplomasia,” haktuir Ramos Horta.
*gmntv.tl
No comments:
Post a Comment