Fonte konsular: Kaben-na'in portugés ne'ebé hetan kondenasaun iha Timor-Leste halai ba Austrália - ITL | BUAT HOTU KONA BA TIMOR-LESTE

ATUALIDADE

Post Top Ad

Fonte konsular: Kaben-na'in portugés ne'ebé hetan kondenasaun iha Timor-Leste halai ba Austrália

Portugés sira Tiago ho Fong Fong Guerra, hetan kondenasaun iha Timor-Leste ba kadeia tinan ualu tanba naok osan, halai hosi nasaun no kaer ona iha Darwin, iha Teritóriu Norte Austrália nian tanba tama ba ró laran tuir dalan ilegal, konfirma hosi Lusa. 

Fonte hosi Australian Border Force (ABF) konfirma ona katak portugés na'in rua tama tuir dalan ilegal iha nasaun, maibé lakohi hato'o tan informasaun sira seluk kona-ba nia identidade ka kona-ba prosesu.

Fonte konsular portugeza hatete katak hanesan kaben-na'in Tiago ho Fong Fong Guerra no sira hala'o viajen ho pasaporte sira no kartaun sira sidadaun portugés nian maibé lahó vistu hodi tama iha Austrália.

Kaben-na'in ne'e agora iha daudaun sentru akollimentu ba estranjeiru sira besik iha aeroportu Darwin nain, sidade ne'ebé maka sira to'o, ho ró, iha loron-kinta, 09 Novembru, haktuir hosi ABF.

Fonte konsular portugeza ne'e konfirma ona ba Lusa katak asuntu ne'e akompaña hela hosi autoridade portugés sira no katak prosesu ba kazu ne'e bele "demora to'o semana rua", haktuir hosi lei ne'ebé hala'o.


Álvaro Rodrigues, advogadu ne'ebé defende kaben-na'in ne'e, hatete ona ba Lusa katak "to'o agora" sira la simu informasaun ruma ka kontaktu kona-ba asuntu, seidauk konfirma katak karik kaben-na'in ne'e iha duni Austrália.

"Ha'u laiha konfirmasaun ruma tanba ami laiha kontaktu ruma. Ami la hatene buat ida. Ami laiha kontaktu ruma antes ka depois no ami hein ho hakmatek informasaun ruma", hatete hosi advogadu ne'ebé maka kontaktadu iha Makau.

"To'o agora ami laiha kontaktu ruma hosi autoridade timoroan sira, portugés sira ka australianu sira", nia hatutan.

Seidauk hetan komentáriu ruma hosi Ministériu Públiku timoroan nian.

Embaixada portugeza nian iha Díli lakohi kalo komentáriu ruma kona-ba asuntu, hatudu atu husu deklarasaun sira ba Ministériu Negósiu Estranjeiru iha Lisboa.

Emisaun hosi pasaporte portugés sira halo, tuir lei, ho rekursu ba Baze Informasaun sira hosi Emisaun Pasaporte sira nian (BADEP) ho lei ne'ebé maka hala'o hodi determina kondisaun sira impedimentu nian ba autorizasaun pasaporte nian ba sidadaun sira ne'ebé la halo tuir justisa ka iha problema ho justisa.

"Kondisaun sira impedimentu ba autorizasaun pasaporte nian hetan hosi desizaun judisial sira ho kastigu tanba la tuir orden judisial tranzitadu iha julgadu, ne'ebé maka komunikadu hodi entidade jurisdisional sira ka liuhosi asesu, hodi bele hetan informasaun, ho baze hosi rejistu hosi ema ne'ebé hetan kastigu, tuir dalan legal ne'ebé previstu", hatete iha lei.

Polísia timoroan kaer kaben-na'in ne'e iha Díli, iha loron 18 Outubru 2014 no, dezde tempu ne'ebé maka sira labele sai hosi Timor-Leste, Tiago Guerra tenki aprezenta aan iha loron-segunda, semana-semana iha Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL).

Lusa konfirma ona katak nia aprezenta aan iha loron-segunda liubá, maibé seidauk iha posibilidade hodi hetan komentáriu ofisial ruma hosi PNTL iha loron-segunda ne'e, loron ne'ebé maka iha Timor-Leste marka toleránsia pontu ida tanba feriadu ida iha loron-domingu.

Iha loron 24 Agostu, grupu ida hosi juís sira hosi Tribunal Distrital Díli kondena ona kaben-na'in portugés Tiago ho Fong Fong Guerra ba kadeia efetivu tinan ualu no indemnizasaun ida ho dolar rihun 859 tanba naok osan.

Tribunal deklara ona katak arguidu na'in rua ko-autor sira hosi krimi naok no sira hetan perdua ba krimi sira brankeamentu kapital sira no halo falsu dokumentu sira ne'ebé uluk hanesan mós akuzasaun hasoru sira.

Kaben-na'in ne'e hato'o fali apelu ba sentensa, husu absolvisaun no konsidera katak "hanesan vítima hosi inkapasidade hosi sala sira" ne'ebé maka mosu beibeik iha "rejimi sira ne'ebé la'ós demokrátiku", ho baze hosi prova sira ne'ebé iha manipulasaun ka proibidu.

Ema hamutuk 3.500 resin asina ona petisaun ida, ne'ebé to'o ona ba iha parlamentu portugés, hodi husu Governu atu haruka kaben-na'in ne'e fila ba Portugal.

Petisaun, ne'ebé to'o ona iha parlamentu portugés iha fulan-Outubru reklarama katak "Governu Portugal obriga Governu Timor-Leste atu nune'e bele transfere prosesu ba Portugal, tanba sistema judisial timoroan nian hatudu hela katak labele hasoru ho kazu ida hanesan ne'e".
 
@LUSA TL

No comments:

Post a Comment