“Membru VII Governu foin halo nia knar
iha loron 30 nia laran maibe iha ona ideias klara kona ba dez adekuasaun
ba assaun formatiza husi sentru formasaun juridiku no judisiaria, ba
ida ne’e hau admira uitoan ba ministru ka vise ministru ne’ebe tutela,”
dehan deputada Carmelita iha Plenaria Parlamentar bainhira halo
diskusaun ba programa VII Governu ba loron daruak, Tersa (17/10/2017).
Nia hatutan, iha VI Governu
konstitusional nia mandatu koalia mos kona ba politika programa no
aktividade ne’ebe adekuadu hodi konkretiza objetivu sertu. Tanba ne’e
tuir nia iha dokumentu ne’ebe agora daudaun iha governu la esplika ho
forma no objetivu ne’ebe klaru atu nune’e bele konkretiza ba oin ho
diak.
Maski governu kria mos kona ba tentativa
atu export sentidu alterasaun ne’ebe propoin hodi mellora diak liu tan
kualidade formativu iha sentru formasaun juridiku sira.
Nune’e nia husu alterasaun saida mak governu halo atu introduz no hodi atinze nia objetivu ne’ebe diak iha futuru.
“Liu husi Programa ida ne’e hau hare
Governu kahur tiha ona asuntu rua ne’ebe mak ho nia natureza rasik,
eskola de Direitu nudar sentru akademiku do investigasaun sientifika iha
area juridika, Sentru formasaun juridika atu forma ema profisional sira
tuir ida-idak nia vokasaun ka kapasidade intelekutual,” dehan
Carmelita.
Nia hatutan bainhira governu kahur tiha
sasan sira hanesan ne’e la tama iha nia lojika. Tanba ne’e nia husu ba
Ministru ne’ebe tutela karik iha rajaun seluk bele halo esplikasaun
sobre asuntu refere.
Hatan ba preokupasaun ne’e Primeiru
Minstru Mari Alkatiri hatete, agora daudaun Timor – Leste prepara sentru
formasaun ne’ebe barak atu lori Juridiku Timoroan sira ba vida
profisional.
“Ita agora tenke lao ba oin, laos dehan
ita labele, se labele entaun hapara hotu, hapara dezenvolvimentu ne’e,
se proposta mak ida ne’e haruka mai halo favor ami simu para atu hapara
dezenvolvimentu se ita hakarak atu halo dezenvolvimentu iha area
hotu-hotu entaun ita tenke lao,” dehan PM Alkatiri.
Nia fo hanoin, Governu ne’ebe deit iha
kontinuidade maibe tenke iha korazen para atu responde ba nesesidade atu
nune’e, kontinuidade labele marka pasu iha fatin.
“Los agora ita nia problema iha justisa
mak ida ne’e juis ida nia mak deside ba buat hotu iha area justisa nian,
entaun konplikadu tebes, se presija atu halo formasaun ba ita nia juis
sira iha area ida-idak ita tenke halo atu nune’e bele hasae kualidade
justisa ne’ebe diak iha ita nia rain, se lae ita iha fatin deit, halo
dezenvolvimentu ba area ekonomia deit la halo dezenvolvimentu ba area
justisa,” dehan Alkaktiri.
*thetimor-news.com

No comments:
Post a Comment